Pädevuse hindamise kriteeriumid

Laboriarstide pädevuse hindamisel arvestatakse:

1) Praktilist töökogemust ja töö tulemuslikkust.
Taotleja peab pädevuse hindamise komisjonile esitama viimase viie aasta töö kirjelduse/ tegevuse aruande ning võimalusel tuleks kasutada töö mahu ja kvaliteedi hindamiseks objektiivseid näitajaid. Aruandes peaksid kajastuma ka muud taotleja professionaalsust iseloomustavad tegevused, nagu näiteks uute diagnostiliste meetodite rakendamine, osalemine laboriuuringute kvaliteediohjes, asutusesisestes ja/või riiklikes tegevusjuhiseid ja standardeid koostavates töörühmades ja ravikvaliteedi komiteedes, teiste erialaarstide konsulteerimine laborimeditsiini alal jms. Taotleja tegevuse aruande kinnitab tööandja, vahetu juht või vastava eriala tippspetsialist. Kui taotleja ei ole oma erialal töötanud rohkem kui viis aastat, võib erialase pädevuse taastamiseks nõuda eksami sooritamist.

2) Erialast enesetäiendust.
Lisaks praktilisele töökogemusele hinnatakse ka taotleja erialaseid enesetäiendusi. Soovitatav on taotlejal osaleda viie aasta jooksul koolitustel 250 täienduspunkti ulatuses, minimaalseks täiendustundide arvuks viie aasta jooksul on 150 ehk keskmiselt 30 täiendustundi (üks viiepäevane kursus) aastas. Koolituste mahu hindamisel kasutatakse täiendustunni mõistet, mille kohaselt üks täiendustund võrdub 1 akadeemilise tunniga (45 minutit). Täiendustundide kogumise võimalused ja erinevate tegevuste ümberarvutamine täiendustundideks on esitatud lisatud tabelis.

Tabel 1. Taotleja pädevuse hindamise kriteeriumid (soovituslikud):
Pädevuse hindamise kriteerium Soovitatav standard
Taotleja praktilise töö kogemus ja tegevuse tulemuslikkus Hinnatakse viimase 5 aasta töö kirjelduse / tegevuse aruande järgi
Maksimaalne mittepraktiseerimise (või muul erialal töötamise) aeg, mille jooksul taotleja ei kaota oma erialast pädevust 5 aastat
Pädevuse säilitamiseks vajalik erialase täienduse maht ehk minimaalne täiendustundide arv pädevuse hindamise perioodi (5 aasta) jooksul 150 (sh vähemalt 10 tundi aktiivsest tegevusest)
Tabel 2. Täiendustundide kogumise võimalused
Passiivsed täiendustundide kogumise võimalused Täiendustundide arvestamiseks kasutatav kordaja
Täienduskursus (loengud, seminarid, praktilised õppused)
1 akadeemiline tund täienduskursusel (45 minutit) = 1 täiendustund;
40-tunnine (1-nädalane) täienduskursus = 40 täiendustundi
1,0
Konverentsist osavõtt
2-päevasel konverentsil osalemine (16 tundi) = 16 x 0,5 = täiendustundi
0,5
Stažeerimine töökohal
40 tundi ehk 1 nädal stažeerimist = 40 tundi x 0,5 = 20 täiendustundi
0,5
Residendi juhendamine – 1 juhendamise kuu = 8 täiendustundi 8,0
Diplomitöö juhendamine – 1 juhendatud diplomitöö = 10 täiendustundi 10,0
Aktiivsed täiendustundide kogumise võimalused Tegevusele vastav täiendustundide arv
Osalemine lektorina tervishoiutöötajate täiendkoolitusel
1 akadeemiline loengutund ühel teemal = 1 x 3 = 3 täiendustundi
3,0
Stendiettekanne konverentsil 10
Suuline ettekanne konverentsil 20
Suuline ettekanne rahvusvahelisel konverentsil 30
Teaduslik artikkel Eesti erialaajakirjas 40
Teaduslik artikkel rahvusvahelises eelretsenseeritavas ajakirjas 60
Monograafia [1] 300
Doktoriväitekiri 300
Artikkel ajakirjanduses (v.a. Eesti Arst) 10
Osalemine üleriigilisi standardeid/tegevusjuhiseid/õigusakte välja töötavates töögruppides [2] 30

[1] Kui monograafial on mitu autorit, tuleks tundide arv jagada vastavalt monograafia mahule proportsionaalselt autorite vahel.
[2] Ainult juhul, kui standard, tegevusjuhis või õigusakt on valminud.

Vaata ka: