Laboriarstide pädevuse hindamisel arvestatakse:
1) Praktilist töökogemust ja töö tulemuslikkust.
Taotleja peab pädevuse hindamise komisjonile esitama viimase viie aasta töö kirjelduse/ tegevuse aruande ning võimalusel tuleks kasutada töö mahu ja kvaliteedi hindamiseks objektiivseid näitajaid. Aruandes peaksid kajastuma ka muud taotleja professionaalsust iseloomustavad tegevused, nagu näiteks uute diagnostiliste meetodite rakendamine, osalemine laboriuuringute kvaliteediohjes, asutusesisestes ja/või riiklikes tegevusjuhiseid ja standardeid koostavates töörühmades ja ravikvaliteedi komiteedes, teiste erialaarstide konsulteerimine laborimeditsiini alal jms. Taotleja tegevuse aruande kinnitab tööandja, vahetu juht või vastava eriala tippspetsialist. Kui taotleja ei ole oma erialal töötanud rohkem kui viis aastat, võib erialase pädevuse taastamiseks nõuda eksami sooritamist.
2) Erialast enesetäiendust.
Lisaks praktilisele töökogemusele hinnatakse ka taotleja erialaseid enesetäiendusi. Soovitatav on taotlejal osaleda viie aasta jooksul koolitustel 250 täienduspunkti ulatuses, minimaalseks täiendustundide arvuks viie aasta jooksul on 150 ehk keskmiselt 30 täiendustundi (üks viiepäevane kursus) aastas. Koolituste mahu hindamisel kasutatakse täiendustunni mõistet, mille kohaselt üks täiendustund võrdub 1 akadeemilise tunniga (45 minutit). Täiendustundide kogumise võimalused ja erinevate tegevuste ümberarvutamine täiendustundideks on esitatud lisatud tabelis.
| Pädevuse hindamise kriteerium | Soovitatav standard |
| Taotleja praktilise töö kogemus ja tegevuse tulemuslikkus | Hinnatakse viimase 5 aasta töö kirjelduse / tegevuse aruande järgi |
| Maksimaalne mittepraktiseerimise (või muul erialal töötamise) aeg, mille jooksul taotleja ei kaota oma erialast pädevust | 5 aastat |
| Pädevuse säilitamiseks vajalik erialase täienduse maht ehk minimaalne täiendustundide arv pädevuse hindamise perioodi (5 aasta) jooksul | 150 (sh vähemalt 10 tundi aktiivsest tegevusest) |
| Passiivsed täiendustundide kogumise võimalused | Täiendustundide arvestamiseks kasutatav kordaja |
| Täienduskursus (loengud, seminarid, praktilised õppused) 1 akadeemiline tund täienduskursusel (45 minutit) = 1 täiendustund; 40-tunnine (1-nädalane) täienduskursus = 40 täiendustundi |
1,0 |
| Konverentsist osavõtt 2-päevasel konverentsil osalemine (16 tundi) = 16 x 0,5 = 8 täiendustundi |
0,5 |
| Stažeerimine töökohal 40 tundi ehk 1 nädal stažeerimist = 40 tundi x 0,5 = 20 täiendustundi |
0,5 |
| Residendi juhendamine – 1 juhendamise kuu = 8 täiendustundi | 8,0 |
| Diplomitöö juhendamine – 1 juhendatud diplomitöö = 10 täiendustundi | 10,0 |
| Aktiivsed täiendustundide kogumise võimalused | Tegevusele vastav täiendustundide arv |
| Osalemine lektorina tervishoiutöötajate täiendkoolitusel 1 akadeemiline loengutund ühel teemal = 1 x 3 = 3 täiendustundi |
3,0 |
| Stendiettekanne konverentsil | 10 |
| Suuline ettekanne konverentsil | 20 |
| Suuline ettekanne rahvusvahelisel konverentsil | 30 |
| Teaduslik artikkel Eesti erialaajakirjas | 40 |
| Teaduslik artikkel rahvusvahelises eelretsenseeritavas ajakirjas | 60 |
| Monograafia [1] | 300 |
| Doktoriväitekiri | 300 |
| Artikkel ajakirjanduses (v.a. Eesti Arst) | 10 |
| Osalemine üleriigilisi standardeid/tegevusjuhiseid/õigusakte välja töötavates töögruppides [2] | 30 |
[1] Kui monograafial on mitu autorit, tuleks tundide arv jagada vastavalt monograafia mahule proportsionaalselt autorite vahel.
[2] Ainult juhul, kui standard, tegevusjuhis või õigusakt on valminud.
Vaata ka: